Hurraa ja hopsassaa!

Vanaks jäänud, blogima hakanud! Enam ei anna olla, peab ikka sona sekka ütlema. 

Peatselt on hapukurgihooaeg algamas, aga kuna neid ma purki ei havatse kupatada, ei jäägi muud üle kui siin lobisema kukkuda. 

Ah et millest? No absoluutselt koigest, mis ette sattub. 

Täna blogimisest.

Kirjutama kutsus Indigoaalane: Nädal 30 oma küsimustega ja tabasin end lugemisel mitu korda kaasa noogutamas. Lugejana, mitte blogijana muidugi. Blogimise reele astuda hetkel, mil see valdava enamuse jaoks kas  harjumusest, n vajadustest ja uitidee(de)st sündinult toimib, on muidugi iseenesest hea pohjus endal küsida, mis siis nüüd lahti on. Vihma sajab, välja ei saa, no püüan siis vastata.

Siiani olen pisteliselt blogimaailmas lugemas ja harvem ka kommenteerimas käinud. Seda eri eluetappidel nii inglise, vene, prantsuse, saksa kui eesti keeles. Töö ja elu viis eri maadesse, kohanemise kergendamiseks asusin siis lugema ja kaasa elama. Ja Google translate oli alati heaks abiliseks, kui ise milleski kindel ei olnud. Nüüd saaks chatGPT lausa vastused valmis kirjutada, aga nii kaugele ma siiski ei lähe. 

Kommentaarides on läinud kohati päris korralikuks sonasojaks, ja mitugi korda on näha olnud, kuidas mitteblogivatele kommentaatoritelle karatakse kaela sellise lorinaga, et tahaks lausa samamoodi vastata, sest blogimine kui selline ei anna iseenesest mingeid lisaoigusi. Epp Ameerikast räägib alatasa küll mingist tsunftivaimust, aga mina verisulis blogijana mingit tsunfti taga ajama ei hakka. Seega heameelega prooviks siis ära sellel teisel pool ekraani asumise volu ja ju siis ka vaeva. 

Mul ei ole teadaolevalt mitte ühtegi suuremat neuroloogilist eripära ja seepärast vaatan elu üsna tavaliste prilide läbi. Kohe meenub siinkohal Tom, kellega alatasa samastun, kui muidugi see ülim sptortlikkus välja jätta. Ma ei taha suuskadest kuuldagi ja jooksmisega on ka mitu aastat olnud ikaldus. Samas ehk nüüd blogijana peakski kaasbogijatest eeskuju votma? Ronima kindlasti mitte, see on küll kindel. 

Mis mind aga alati paelub, on inimeste mottemaailmad, aga neile lisaks ka koik, mis nende väline ümbrik pakub. Miks roosad juuksed, miks tätoveeringud, miks poolemeetrised kunstküüned, no ... huvitav. Miks just selline imago; miks ühed voi teised lohnaperekonnad valituks saavad ja ühistranspordis mu nina ummistavad; miks on monel inimesel nii soe ja armas aura, ja teine on selline talumatu karjabrigadir. 

Vihm  jäi üle, jätan jutu praegu siin katki ja tulen peatselt tagasi. 

Tsaupakaa!