Hurraa ja hopsassaa! Vanaks jäänud, blogima hakanud! Enam ei anna olla, peab ikka sona sekka ütlema. Peatselt on hapukurgihooaeg algamas, aga kuna neid ma purki ei havatse kupatada, ei jäägi muud üle kui siin lobisema kukkuda. Ah et millest? No absoluutselt koigest, mis ette sattub. Täna blogimisest. Kirjutama kutsus Indigoaalane: Nädal 30 oma küsimustega ja tabasin end lugemisel mitu korda kaasa noogutamas. Lugejana, mitte blogijana muidugi. Blogimise reele astuda hetkel, mil see valdava enamuse jaoks kas harjumusest, n vajadustest ja uitidee(de)st sündinult toimib, on muidugi iseenesest hea pohjus endal küsida, mis siis nüüd lahti on. Vihma sajab, välja ei saa, no püüan siis vastata. Siiani olen pisteliselt blogimaailmas lugemas ja harvem ka kommenteerimas käinud. Seda eri eluetappidel nii inglise, vene, prantsuse, saksa kui eesti keeles. Töö ja elu viis eri maadesse, kohanemise kergendamiseks asusin siis lugema ja kaasa elama. Ja Google translate o...